Alesja Stavitskaja

• Kunsti ja muusika lõimimist toetavad tunnitegevused gümnaasiumi astmes
• Juhendaja: Gerhard Lock

Gümnaasiumi riiklik õppekava (GRÕK 2011) rõhutab eelkõige õpetuse terviklikkust, kus õppetegevus ja tulemused kujunevad tervikuks lõimingu kaudu. Samas valitseb hariduses endiselt olukord, kus kunstiained teiste valdkondadega integreerimisel suuremat väärtust, kui intellektuaalse võimekuse ja testitulemuste parandamine, ei kanna.  Magistritöö teema oli valitud põhjusel, et muusika ja kunsti lõimitud õpetamine üldpädevuste toetamise eesmärgil vajab praktikas katsetamist. Probleemist tulenevalt oli magistritöö eesmärgiks luua gümnaasiumi astmele lõimitud muusika- ja kunstitundide õppeühikud, mis keskenduvad Eesti 20. sajandi I poole muusika- ja kunstielule. Eesmärgist lähtuvalt olid keskseteks uurimisküsimusteks:

1)      Millised on kunsti- ja muusikaloo õpetamisel ühised metoodilised lähenemisviisid?

2)  Kuidas lõimitud tunnitegevused toetavad õpilaste arusaamu kunsti ja muusikat ühendavatest kokkupuutepunktidest: kontseptsioon, narratiiv, kompositsioon ja rütm.

3)      Kuidas aitab heliline taust visuaalse teose mõtestamisele kaasa?   

Tegevusuuringus esitletud erinevate autorite teoreetilistest käsitlustest sain ehitada üles kunsti- ja muusikatundi lõimivad õppeühikud gümnaasiumi astmele (11. klass, N=35 ja N=19). Kavandatud sai kokku neli õppeühikut, mis aitavad mõtestada 20. sajandi I poole Eesti muusika- ja kunstielu ning sellele ajastule omaseid hoiakuid ja mõtteviise, arendades seeläbi kultuuripädevust. Iga õppeühik koosnes kahest muusika ja kahest kunstitunnist. Uurimistulemuste põhjal tuleb esile, et kavandatud tunnitegevused, mis nõudsid pidevat heli ja visuaalse keele tõlgendamist ja kahe mõtlemisrežiimi vahel opereerimist, toetasid visuaalset ja muusikalist mõtlemist. Lõimingu tulemusel näis õpilastel olevat lihtsam mõista 20. sajandi kultuurilisi nähtusi ja kontseptsioone, samas ainespetsiifilised erioskused, erialane terminoloogia ja faktiteadmised jäid sellega seoses pigem tahaplaanile. Valimi põhjal olen järeldanud, et lõiming toetas õpilaste arusaama muusika- ja kunstiteostest kui kultuurikandjatest, tunnetades muusika ja kunsti rolli isiklikke ja ühiskondlikke teemade mõistmisel ja väljendamisel. Helilise tausta kasutamine kunstiteoste analüüsi puhul aitas avada uusi tõlgendusperspektiive, pannes tööle kujutlusvõimet, suunates teost kauem silmitsema ja detailsemalt kirjeldama. Kahe aine lõimitud õpetamine aitas luua õpilastega isiklikuma kontakti – tegevuste vältel tulid esile õpilaste spetsiifilised huvid ja eripärad, millega saab edaspidiseid tunde planeerides arvestada.

Võtmesõnad: kunstiainete lõiming, kultuuripädevus, kunst, muusika, gümnaasium, kontseptsioon, narratiiv, kompositsioon, rütm