Daniela Dontševski

1554. aastal ehitati Tallinna Raekoja platsile uudne Itaalia stiilis suur Vaekoda. Kuigi see ainuke Tallinna tervenisti renessanslik hoone hävis 20. sajandil märtsipommitamises, jättis ta endast hulgaliselt dekoorielemente. Käesolevas bakalaureusetöös käsitletaksegi vaekojast jäänud dekoratiivdetaile – polükroomseid stukist medaljone. Töö käigus uuritakse objekti ajaloolist ja ikonograafilist konteksti, lootes luua baasi selle väärtustamiseks. Samuti teostatkse mitmeid materjaliuuringuid – mis retseptist on stukk teostatud, mis pigmente ja sideaineid on kasutatud polükroomias ja milline oli eri ajastuse värvilahenduse kompositsioon. Kuigi tegemist on erandkordsete objektidega Eestis nii nende visuaalse programmi, kui ka materjalivaliku poolest, pole neid enne seda kunagi uuritud või konserveeritud.

Esimeses peatükis seletatakse renessanssi, kuidas see väljendus Põhjamaades ja milliseid muutusi tõi reformatsiooni võidukäik kujundavasse kunsti. Teises peatükis tutvustatakse medaljonivormi ajalugu ja tähendust ning selle lõpuks võetakse kokku ka vaekoja medaljonide visuaalne programm. Mõlemad peatükid otsivad vastust ka küsimusele, kas (arvestades 16. sajandi tendentse) võis Tallinna Vaekoja arhitektuurne programm olla seotud mingi Hansalinndes levinud graafiliste trükistega. Kolmandas peatükis käsitletakse kahe medaljoni kallal tehtud töid, uuringu tulemusi kui ka tähtsamaid konseveerimistöid.