Heli Haav

• Lilith
• Juhendaja: Anu Vahtra
• taaskasutatud tekstiilist installatsioon; animeeritud fotokollaaž

„Lilith“ lähtub Carl Gustav Jungi individuatsiooniprotsessi teooriast, mida nimetatakse ka varjutööks, mis omakorda tuleneb varju arhetüübi mõistest. Protsessi eesmärgiks on psüühes sisalduva allasurutu teadvustamine. 

Lilith oli Aadama esimene naine, kes paradiisist välja saadeti. Allmaailm, viljatu tühermaa, deemonite kuningriik või lihtsalt põrgu – neid sõnu on  kasutatud kirjeldamaks paika, kuhu Lilith läks. Sõna „vari“ sobib sellesse nimekirja samuti.

Taimed alustavad enamasti oma kasvuteekonda pimeduses. Nii õie- kui lehepungad näevad välja kui oleks nad tihedalt kokku pakitud, andes edasi mulje suurest elujõust ja tugevusest, olles samal ajal ka haavatavad ja õrnad. See on nagu alkeemiline muundumise protsess, mis kannab endas maapinna tumedat emalikku embust ja teadvustatud alateadvust.

Meie ürgne ema on alati meid püüdmas. Meil ei ole mitte kuhugi kukkuda.

Laused installatsioonil laenatud järgmistest lauludest:

“There’s the thing with bruises: if they are good you would prefer them to hold on”

Bone Marrow Stem Cell – Easter

“You said what’s wrong

I said nothing

no things

really

sometimes

some things”

Shy – Hannah Diamond

“I didn’t mean to rearrange and change the night sky to daylight”

Toxic Toxic – Kadiata

“The pain will be

You know what the pain is”

U an I – Olukara