Inger-Liis Heinsoo

Meretagune

installatsioon, agarist valmistatud bioplast, vetikas, liiv, kivi, 10 pigmentfotot poolläbipaistval kalkapaberil, igaüks 84 ✕ 59 cm

Juhendajad: Marge Monko, Paul Kuimet

Piirid jooksevad kuskil alati omavahel kokku. Kasvades üles Hiiumaal, leian mõtetes end pidevalt sellelt saarelt, mida valitseb vaikus, teine aeg ja merepiir. Kui maailm on teadagi suur ja lai, siis seal on see väikene ja armas. Vanemaks saades tundsin üks hetk kutsungit tõsta oma jalg “suurele maale”, aga tükike merelt ja saarelt jääb mind alati hoidma.

Teos pöörab pilgu koha- ja identiteedi vahelistele suhetele, mida mõtestan enda jaoks lahti läbi visuaalide merest ja meretagusest maast. Vee ja piiri kaadrisse püüdmine on kui meditatiivne akt. Iga liigutuse taga on intuitiivne impulss, et jõuda lähemale keskkonnale, mis mind tänaseni vorminud on. Intuitsioonist tõukuv žest on minu jaoks kõige ausam vahend, mille abil antud teemat vaadelda. Tööd täiendav bioplasti mass on valminud agarist, punase vetika želatiinist, mida võib vaadelda kui muutuva ja kaduva mateeriat.

Installatsioon loob isiklikku perspektiivi tunnetele muutlikusest, igatsusest, haprusest, ning kodust, kui piiristatud maast.