Liina Raidoja

• Kunstihariduse õpetamine 3–7 aastastel lastel Rapla valla lasteaedade näitel
• Juhendaja: Helen Arov
• Magistritöö

2008. aastal on vastu võetud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (paragrahv 5), kus on kindlalt sõnastatud suund õpetajakesksest õpikäsitusest lapsekeskse õpetamisviisi poole. Alates 2012. aastast olen tegelenud lasteaialaste tantsu tundide läbiviimisega. Seoses sellega nägin rühmade õpikeskkonda ja väljapanekuid laste kunstitöödest. Mind üllatas suur variatiivsus selles, mida ma nägin. See andiski mulle tõuke lasteaia õpetajate lähtekohti oma õpetamispraktika ja õpikeskkonna kujundamisel.

Uurimistöö üldiseks eesmärgiks oli avada, mil määral on Rapla valla lasteasutused võtnud kasutusele lapsekeskse õpetamise kunstitegevuse õpetamisel ning millised on õpetajate tunnetatud peamised väljakutsed seoses lapsekeskse õpetamisviisi rakendamisega? Lapsekeskse õpetamise määramisel lähtusin isemääramisteooriast, mille keskmeks on lapsest lähtuv õpetamine. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks analüüsisin õpikäsitust kolmest vaatepunktist: isemääramisteooria; laste loovuse arendamise meetodid ja õpetaja rolli mõttestatus.

Uuringus soovisin teada saada, milliseid meetodeid ja tegevusi kasutab lasteaiaõpetaja selleks, et toetada lapse põhivajadusi, et laps tunneks end pädeva ja autonoomsena (Brophy, 2014). Eesmärgi saavutamiseks viisin läbi lasteaiaõpetajate seas veebipõhise küsitluse ja andmete analüüsimisel kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi meetodit. Küsitluse koostamisel juhindusin järgnevatest küsimustest. Milliseid valikuvõimalusi annab õpetaja lapsele? Kuidas ta toetab lapse autonoomiat erinevate kunstiülesannetega, et tagada lapse sisemine motivatsioon, kus laps väärtustab tegevust ennast? Kuidas ta rahuldab lapse kompetentsusvajadust jõukohaste ülesannetega, andes lapsele mõista, et ta saab õpetaja käest abi küsida? Samuti kuidas toetada seotusvajadust positiivse suunava tagasisidega ning aruteludega?Valimisse kuulus 22 Rapla valla lasteaiaõpetajat, kes õpetavad 3–7 aastaseid lapsi.

Uurimistulemustest selgus, et Rapla valla lasteasutused on võtnud kasutusele lapsekeskse lähenemisviisi kunstitegevuse läbiviimisel ning õpetajad toetuvad isemääramisteooriale ja mõistavad valdavalt mõisteid, autonoomia-, seotus- ja kompetentsusvajadus. Õpetajad leiavad, et õpetaja peaks vähem sekkuma laste loometöösse ning võimaldama  lapsel loov olla. Samuti rõhutatakse toetavat ja julgustavat hoiakut ning lastele erinevate materjalide ja kunstivormidega katsesetamise võimaldamist. Lasteaia pedagoogid kasutavad kunstitegevuses laste loovuse arendamiseks erinevaid tehnikaid ja meetoditena kasutavad mõned õpetajad ka paaris- ja grupitöid. Õpetajate hinnangul on õpetaja roll 3–4 aastaste laste kunstitegevuse õpetamisel olla julgustav ja toetav. Siiski leiavad nad ka, et lapsed küll naudivad protsessi, kuid vajavad individuaalset lähenemist ja tagasisidet vähem. 5–7 aastaste laste kunstitegevuse juhendamisel seotakse õpetaja roll enim sellega, et õpetajad annavad juhiseid ja tagasisidet. Pean oluliseks konstruktiivset tagasisidet, mis ei pärsi loovust ja toetab lapse arengut.

Alushariduse õppija isemääramisvajadust toetavate kunstitegevuste mudel

(Autori joonis tugines Armstrong, 2021; Deci & Ryan, 2008; Dewy, 2019; Heinla, 2020; KLRÕK, 2008; Lowenfeld & Brittain, 1987; Mägi, 2021; Reeve & Cheon, 2021; Ryan & Deci, 2020; Zou et al., 2009; Vahtre 2005; Vahtre 2008; Vahtre, 2014; Võgotski 2016; Õun, 2010)