Mari-Triin Kirs

• Kangas ja kasinus: maailmavaate kasvatamine linapõllul
• Juhendaja: Katrin Kabun, Kärt Ojavee

Minu lina kasvatamise projekt algas 2022. aasta kevadel kotitäiest seemnest. Ma ei teadnud, milline on linataim ja seetõttu oligi minu eesmärk alustada algusest. Mind vaevas mõte, et ma ei saa tekstiili disainida, kui ma ei oska seda ise luua. See on justkui esimene samm, mida vahele jättes ei mõista ma kangast tegelikult. 

Oma töös lähtun ma kasinusest kui kõlbelisest puhtusest, vooruslikkusest ja karskusest. See aitab mul selgitada maailmavaatelist lähenemist, mis põrkub tarbimiskultuuri ja keskkonnaga seotud probleemidega, mida on otseselt või kaudselt tekstiil ning selle tootmine mõjutanud. Inimene ei eksisteeri maailmas eraldiseisvana. Ta on osa süsteemist, loodusest.

Minu lina kasvatamise projekt andis mulle võimaluse luua tekstiili keskkonnaga kooskõlas. Ma sain olla iga seemnest kangaks muutumise etapi juures, võisin kõike näha, katsuda ja nuusutada. Ma ei pidanud midagi peale seemnete kusagilt tellima, linataim sai vihmast kastmisvett ja transformeerus kangaks inimtööjõu tulemusena. Oma linapõllult saadud kiududest õppisin lõnga ketrama ning saadud katsetused kudusin loominguliseks kangaks.

Minu töö kõige olulisem osa oli protsess, mille käigus nägin lina kõigis tema erinevates olekutes: nii seemne, taime, varre, kiu kui ka lõngana. Oleme harjunud, et kangaste, rõivaste loomine on midagi primitiivset (see toimub maades, kus tööjõukulud on madalad) ning kauget (tootjamaad on koondunud geograafiliselt sarnasesse piirkonda ja asuvad enamuse maailma mõistes neist/meist eemal). See põhjustab nii keskkonnaprobleeme kui ka üleüldist tekstiiliteadmise vähenemist. Seetõttu tahtsin mina luua kangast, mis on nendest muredest puhas ja teadmisi, mis võiksid teistelgi aidata oma riiet kasvatada.

Foto kangast: Lisette Laanoja
Fotod protsessist: Mari-Triin Kirs