Otsi lõpetajat:

Department: Kunst, graafika (BA)

Eleri Muhkel

Märgisüsteeme saab ja võib tõlgendada mitmeti. See on geograafiliselt ning kultuuriliselt erinev, sõltuvalt sellest, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad; vastavalt ajastule, kasvatusele, lugemusele või sisefilosoofiale. Mõttesügavustes jõuatakse nähtusteni nagu inimhing ning usk. Oma teoses mõtlisken kolme üldtuntud sümboli – päike, puu ja madu –  ning nendega seotud tähenduste ja uskumuste üle. Lõigates linooli jõuan abstraktse …

Mario Arvola

Teos vaatleb Volta masinatehase alal asuvat ‘’kirilinna’’, mis muutuvas linnaruumis kaua enam senisel kujul ei eksisteeri. Mahajäetud tehasehooned meenutavad mulle galeriid, mille seinad on kaetud graffiti kunstnike teostega. Käin samu radu, kus kümme aastat tagasi ja  meenutan enda esimesi kogemusi graffitiga. Jäädvustasin oma rännaku, et neid kaduvaid teoseid Kunstihoones Graafikakoja seintel näidata.

Pavel Dodatko

Alguses vaataja tutvub nii peategelasega, kui ka tema ümber oleva kontekstiga. See on nn “set up”. Siis vaataja tutvub filmi kulminatsiooniga, mis on, siuke, aus. Filmi lõpus peategelane korraldab teatud žesti, mis, võib olla, paneb vaatajat, boom-boom, elu peale mõtlema.

Kärt Heinvere & Raahel Rüütel

Milline on hinnanguvaba ruum, kas kodu võiks olla see koht?  Argisuse poeesia rullub lahti talvel ühes korteris, mis mõjub kui koobas, kus muu maailma ees nähtamatu saab teineteisele ilmsiks tulla. Ühes kodus põimuvad süvitsi hängimine, lähedus ja armastus.  Meil kõigil võiks olla koht, kus tunda end turvaliselt ja iseendana. Olgu selleks siis mõni ruum või …

Johanna Rannu

Kolmel viimasel aastal olen elanud pisikeses Õismäe üürikorteris. Läbi postkaardiliku päevikuvormis seeria uurin, kas võõrast elamurajooni on võimalik kolme aasta jooksul tundma õppida. Vaatlen ja püüan leida Õismäe iseloomu, ilu ja kummalisust läbi igapäevase rutiini ja tavapäraste jalutuskäikude. Püüan seda teha mitte midagi otsimata, lastes kõigel endani jõuda justkui iseenesest. Toon teoses välja detaile ja …

Mats Johan Soosaar

Depressioon on nagu udu, mis tekib märkamatult ja haihtub ei kuskile. Ta on filter, läbi mille näeb maailma häguselt ja hallina. Ta võib olla tihe ja enda taha peita kõik, mis pole käeulatuse kaugusel või käib ta igal pool kaasas hoopis halli vinena taustal. Tööd ruumis 1 Tööd ruumis 2 Valgusinstallatsion ruumis 3